Nüüd juba kolm kuud siin, kuidas aeg ikka lendab
Hei!
Küll mul läks kaua aega, et siia tagasi jõuda. Ega mul väga suurt vabandust ei ole miks ma nii pikalt seda postitust edasi lükkasin aga sellegi poolest on mul nüüd päris paljust kirjutada.
Augusti lõpus oli minu host-venna 11. sünnipäev, mille puhul läksime me sünnipäeva õigel päeval perega välja sööma. Toidud olid väga maitsvad. Sõpradega sünnipäeva tähistas mu vend paar päeva hiljem, nädalavahetusel, kus ta kutsus oma külalised maale õue mängima. Kõik said magusast kõhu täis ja iga laps sai endale lahkudes ka kaasa ühe kommikoti.
Umbes nädal või paar hiljem oli meil järgmine sünnipäevi täis nädalavahetus. Või noh käisime ühel reedel kahel sünnipäeval. Esimene sünnipäaev oli ühe minu host-pere kõige eakama sõbranna sünnipäev. Ma ei mäleta täpselt kui vanaks ta sai aga midagi 70+. Alguses oli mul seal küll natuke ebamugav olla kuna kõik olid võõrad ja ma ei osanud pikka vestlust hoida. Aga mõnda aega pärast meie saabumist tulid külla naabrid, kes olid vist pärit Austriast ja nad rääkisid head inglise keelt. Nemad küsisid mult erinevaid küsimusi minu kohta ja minu vahetusaasta kohta. Kuidagi tulid jutuks mingil hetkel hobused ja et ma oleks huvitatud õppima ratsutama ning nimodi saingi ma endale kutse koos sünnipäevalapse sõbrannaga, kes rääkis inglise keelt, minna kahe nädala pärast tema hobust vaatama. Kahe nädala pärast sõitsimegi koos talli ja sain puhastada, paitada ja toita Šokolaadi, kes oli nii armas hobune.
Järgmine sünnipäev oli minu host-venna klassiõe sünnipäev, kes sai samuti üheteistkümneseks ja kelle pere on sõber meie perega. See sünnipäev läks eriti pikaks kuna pärast pidu läksime veel sünnipäevalapse koju ja vaatasime jalka mängu, mille Tšiili kaotas.
Järgmine tähtis nädalavahetus (+ järgnevad esmaspäev ja teisipäev, mis meil koolist vabad olid) oli Fiestas Patrias ehk Tšiili iseseisvuse tähistamine, mille puhul läksime me reedel Valdiviasse host-vanaema ja tädi juurde ning tulime tagasi esmaspäeval. Valdivias me veetsime aega perega, käisime kaubanduskeskuses ja vaatasime ühel õhtul Barbie filmi. Teisipäeval me saime kokku Puerto Varases vahetusisa poolse perega ja tähistasime koos Tšiili iseseisvust.
29. septembril läksime me terve vahetusperega Santiagosse, kuna jägmisel päeval oli ühe pisikese sugulase ristimine. Minu jaoks oli päris suur üllatus kui suured siin need ristimise järgsed peod on. Lastele oli tellitud sinna ka näomaalingu kuntsnikud ja meie terve perega lasime endale teha valge tiigri maalingu. Järgmisel päeval me läksime safarisse/loomaaeda, mis oli täitsa tore, kuid esimest korda elus oli mul neist loomadest päris kahju ja sain aru kui hea elu on Tallinna loomaaia loomadel. Tagasi tulime me bussiga (läksime lennukiga u 1h 45min) 12h, istmed olid väga mugavad, kuid vahepeal hakkas natuke külm ja uni oli väga hektiline. Sellel esmaspäeval kui me Puerto Varasesse tagasi jõudsime kell 10 hommikul me lapsed kooli ei pidanud minema.
Aga vahepeal, nende tegevuste keskel tekkis mul suur soov päriselt ratsutamis trennis hakkata käima ning sellest soovist oma vahetusperele rääkides oldi väga toetavad ning kohe otsisime kõige lähedama ja hinnalt sobivama koha. Ning kui käisime proovimas tuli välja, et mulle väga meeldib ning, et treener oskab ka inglise keelt. Nii, et kui ma hispaania keelest aru ei saa, saan küsida selgitust inglise keeles. Esimene trenn toimus esimesel oktoobril ja hakkasin käima iga esmaspäev ja teisipäev kell kuus.
Vahepeal toimus meil midagi elektripostiga ja olime paar päeva elektrita, see oli päris väljakutsuv aeg ja pani mind tõdema, et akupank peaks koguaeg täis olema.
Maal on meil seitse hobust kellega ma veetsin ühel nädalavahetusel esimest korda pikemalt aega, sain isegi natuke kallistada ühte neist. Aga pärast seda kallistust avastasin et mu pusa oli täis mingeid pisikesi aeglaselt liikuvaid täpikesi ning jooksin ruttu maja poole. Tuli välja, et need olid mingid täid vms. ja mu host-isa tegi mu pusale korraliku pesu ja hobustele anti mingit rohtu, et need olendid välja saada.
Koolis käisin ükspäev rääkimas kooliosa juhatajaga ainetest, kus mul on raske teistega samal tasemel töid teha (ained, mis nõuavad rohkem keelt) ja nüüd hakkavad mul nendes ainetes olema eraldi tööd. Nagu näiteks ei pea ma kirjanduses lugema täispikki novelle vaid pisikesi lühijutte.
Üks pisike asi, mis ma vahepeal veel tegin on, on see, et lõikasin maha oma pikad juuksed ja liitusin brünettidega😉
👋
Seda postitust andis nüüd tõesti oodata! Väga tore su tegemiste kohta lugeda :) tervitused ja kallistused meie pere kambalt!
ReplyDelete