ELO, tantsupidu, teine infopakett ja muud

 ELO ehk eelorientatsioon on igale tulevasele YFU vahetusõpilasele kohustuslik käimine. Tegemist on kolmepäevase seminariga, kus vabatahtlikud (kes ka ise on vahetusaastal käinud) jagavad oma kogemusi ja valmistavad meid tulevaseks aastaks võimalikult hästi ette. Kui mina sain oma meilile ELO kutse ei osanud ma juuni alguses toimuvast üritusest väga midagi arvata. Kuna mul ei ole ühtegi sõpra YFU-ga vahetusaastal käinud, siis ei olnud mul ka võimalus kuulda kellegi teise kogemust. Nii läksingi ühel juunikuu reedesel hommikul  tundmatusele vastu.  Okeiokei, eks ma midagi ju ikka teadsin ka. Kokkuvõttes kujunes sellest kolmest päevast üks põnevaim laager, kus ma varem käinud olen. Kohale jõudes saime nimesildid koos sihtriikide lipuga ja YFU särgi ning totebagi koos ELO kavaga. Nimesildid pidid meil koguaeg kaelas olema ning need osutusid väga heaks small talk-i algatajaks (mis su nimi on? kuhu riiki sa lähed? miks just see riik? kas sul on juba vahetuspere olemas?). Nagu ma paljudele oma sõpradele ja tuttavatele olen juba öelnud suhtlesin ma tol nädalavahetusel rohkem kui lõppenud kooliaasta jooksul kokku💖💖

Tantsupidu oli üks, mille jaoks ma olin aasta jooksul kõige rohkem vaeva näinud, korralikult trennis kohal käinud ja pingutanud. Pärast eelorientatsiooni uuesti trenni minnes olin ma veel nii vahetusõpilase lainel, et ma ei suutnud ennast väga uuesti tantsupeo ootusesse suruda. Sarnased tunded olid mul ka esimesel tantsupeo proovil, kus alustasime kõigi C-rühmadega jooniste õppimist. Kõik tundus täiesti võimatu!! Kuidas me saame kõik ainult mõne päevaga selgeks?? Kuid juba teise päeva lõpuks olin uuesti õnnelik, et ma siiski selle pingutuse ette võtsin. Ja neljanda päeva lõpuks, mil meil oli esimene esinemine olid meil selged kõik joonised ja tantsud, mis olid kõigile kohapeal vaatajatele ning ka telerite ees võimsaks vaatemänguks. Ja need emotsioonid, mis valdasid Kalevi peastaadionil viimase etenduse ajal ei lähe mul kunagi meelest😃 Tegemist oli ühe emotsionaalse ja võimsa üritusega, mis enne teise maailma otsa minekut oli heaks meeldetuletuseks, et Eesti on ikka äge koht elamiseks. 

Teist infopakketti ehk lennugraafikut ja muud täpsemat infot minu vahetusaasta kohta olen ma juba oodanud hetkest, kui minu vahetuspere küsis minult, millal ma nende juurde saabun. Kui ma sain teada, et saan selle meili juunis, olin ma koguaeg ootel ja jälgisin pingsalt oma meile. Kui see minuni siis ka lõpuks jõudis, tantsupeo proovi ajal, mil mu telefonil oli vaid 5% sain lõpuks oma mailbox-i rahule jätta. Sain teada, et lendan Santiagosse, Tšiili pealinna kolme lennuga. Tallinn --> Helsinki  Helsinki --> Madrid  Madrid --> Santiago. Lend Helsinkisse toimub 24. juulil ehk siis juba vähem kui kuu aja pärast😱😱

Vahepeal olen oma vahetusperega saanud rohkem rääkida ning oleme õppinud vahetusemaga üksteise lemmiklaule ja šokolaadi eelistusi. Sain teada, mis on nende lemmik lauamängud (ludo, monopoli ja pictonary) ning lubasin kaasa võtta ühe oma lemmikmängu dobble. Lisaks uurisin välja, kas Tšiilis on hapupiima või maitsestamatta jogurtit, et saaksin kaasa võtta kama (maitsestamatta jogurtit on, jeee). Lisaks tuli välja, et ka neil on tumedat leiba nii, et seda igatsema hakkata pole tarvis.

 Aga praeguseks ongi kõik👋

Chao!



Platsi peal leiti mind üles😅

                                                        
                                          Rahvarõivaid täis Rimi oli tantsupeo ajal tavaline tähtus👀


Minu armas kodugrupp💕

Comments

Popular posts from this blog

Minu esimese kuu tegemised:)

Tervitused teiselt poolt maakera

Kuidas otsustasin aastaks Eestist plehku panna ehk minu täitsa esimene blogipostitus